Friday, March 12, 2004
Vaba maailma ning demokraatia devalveerumisest
Iisrael kutsus vaba maailma ühinema
Keerulised on praegu need ilmaolud. Mis on see "vaba maailm"? Mis on enam üldse järgi jäänud demokraatiast? Ja kas demokraatiat on üldse kunagi olnud? Alustaksime ehk sellest, et vaatleme terrorismi olemust. Terrorism ei ole reeglina hullumeelsete maniakkide soov hävitada elu siin maa peal (erandeid võib leida näiteks ameerikast, kus koolilapsed aeg-ajalt reaalelu-matrixit mängivad või paremäärmuslased õhivad administratiivhooneid hävinguesteetilistel eesmärkidel), tegemist on ühe sõjapidamiseviisiga. Ka sõdu ei peeta ilmaasjata - alati on tegu kellegi huvide konfliktiga. Terrorismi olemuseks on võitlus ülekaaluka vastase vastu. Kuidas võidelda vastasega, keda sa avatud väljal ei saa ette võtta? Niisiis on tegemist sissisõja äärmusliku vormiga. Ning üsna kindlaks reegliks võib pidada seda, et terrorism on suunatud tugevama kultuuri vastu, kes on teinud midagi nõrgemale kultuurile. Võtame näiteks Iirimaa-probleemi. Tõsi, viimasel ajal on seal asi märksa rahulikum, kuid tegu on ideaalse näitega. Kui vaadata geograafilist kaarti, siis Põhja-Iirimaa on kõike muud, kui Inglismaa õigusjärgne osa. Tegu on osaga Iirimaast, mida kontrollib Inglismaa. Kui nüüd tuua mängu ka religioossed erinevused kahe kultuuri vahel, siis ongi meil olemas suurepärane huvide konflikt. Tõsi, peale EL-ga liitumist on need asjad märksa tähtsusematuteks muutnud. Ameerika Ühendriigid, kes näikse olevat viimasel ajal kõikide terroristide meelisobjekt ei ole loomulikult mingisugune suur metseen, tegu on täiesti ehtsa imperialistliku riigiga, kelle imerialism ei seisne küll niivõrd poliitilises vallutamises, kuivõrd just majanduslikus imperialismis. Tänu CocaColale ja Macdonaldsile on suur osa maailmast juba majanduslikult anastatud. Ja tänu hollywoodi filmidele ning popmuusikale on suur osa maailmast ka kultuuriliselt juba anastatud. Kuna aga ameeriklaste kultuuriline väärtussüsteem on kapitaalselt erinev islami väärtussüsteemist, siis on täiesti loomulik, et islamimaailm ei lase ennast päris niisama anastada. Ning vaadates nüüd viimase paari päeva sündmusi näeme, et ka Hispaania on teinud oma osa selleks, et kedagi välja vihastada. Lihtne oleks mõelda, et tegu oli baski terroristidega (siiski tundub, et ebatõenäoline). On ju Hispaania suurema õigust kasutades võtnud enda kontrolli alla jupikese maad, kus elav kultuur on totaalselt erinev nende enda omast. Peame meeles, et baskide ja hispaania suhe ei ole sama, mis on eestlaste ja võrokate suhe, pigem on olukord sarnane Nõukogude Liidu ning Baltimaade kunagise olukorraga. Niisiis on baski separatistide vabaduseiha minu meelest täiesti mõistetav. Ning nüüd jõuame ka pärast pikka juttu asja mõtteni. Kui 1968-ndal aastal toimus Tsehhoslovakkias ülestõus, mis NLiidu poolt julmalt maha suruti, siis olid NLiidu propagandamootorid varmad tituleerimaks seda imperialistliku seemne hävitamiseks ning rünnakuks kodumaa ning "vaba maailma" vastu. Ülestõusjad olid pahad, nad tuligi hävitada. Kui balti riigid oleksid korraldanud nõukogude-ajal pommirünnaku moskvale, oleks selle kohta sama moodi öeldud, et tegu on rünnakuga õilsa ja vaba isamaa vastu.
Terroristide tituleerimine kui oht "vabale maailmale" ei ole midagi muud kui lihtne propagandatrikk. Vaba maailm ning demokraatia on kõrged väärtused, mille taha saab pugeda, et põhjendada oma anastajalikku käitumist. Sest küsime nüüd endalt - kas ainult see fakt, et ma saan süüa mäkis burgereid ning vaadata telekast Jenna Jamesoniga ameerika pornofilme, muudab minu maailma vabaks? Kas islamistlikud riigid on millegi polest vähem vabamad kui meie demokraatlik globaalne hegemoonia? Kas kontroll meie kui inimeste üle on läänemaailmas millegi polest nõrgem kui ta on seda näiteks islamimaailmas? Kui nüüd hakata rääkima midagi demokraatiast ning sellest, kuidas võim on meie maailmas inimeste käes, siis vaatame seda asja nii, nagu ta on.
1. Kas võim tõesti on rahva käes?
Kes saavad demokraatlikus riigis valituks? Kindlasti ei ole igalühel seda võimalust. Valituks võivad saada vaid need, kellel on raha, et läbi viia valimiskampaania. Juba see fakt sõelub välja üheksa inimest kümnest. Kuidas seejärel toimub riigi valitsemine? Väga lihtsalt - antud valitud eliit teostab oma nägemust riigi valitsemisest. Igal juhul valitseb eliit. Osalusdemokraatia on üliharv nähtus. Rahva roll riigi valitsemises sõltub vaid sellest, et nemad on see juhuslik faktor, mis otsustab, milline eliit täpselt valitsema hakkab. Tihtipeale ei pruugi sellel valikul olla reaalse heaoluga mingit pistmist.
2. Kas meie maailm on vabam kui on seda islamimaailm? Või kasvõi - kas meie maailm on vabam, kui oli seda Nõukogude Liit?
Meid ei kontrollita mitte püsside ja hirmu abil. Need kontrollivahendid on ebaefektiivsed, kuna ei loo illusiooni vabast valikust. Sellegipoolest pole me vabad inimesed. Meid mõjutatakse propaganda abil, mis tuleb meediavahenditest. Meid mõjutatakse ülivõimsate majanduslike instanside poolt. Meid mõjutatakse vajaduste abil - luues kogu aeg uusi vajadusi ning pakkudes võimalusi rahuldamaks olemasolevaid. Me oleme sõltuvuses nendest vajadustest, mis meile loodud on. Me peame helistama Nokia või SE mobiiltelefoniga, me peame jooma cocacolat, me peame kandma Versace teksaseid. Hoolimata sellest, et meid ei sunnita neid asju tegema püssi ähvardusel, on meis siiski olemas see sundus. Tegu on masside psühholoogiaga. Kui kõik teevad nii, siis ei saa see ju halb olla. Tegu on sellesama nähtusega, mida võis väga ilmekalt näha natsi-saksamaal, kui suur juht kutsus inimesi üles tegema verdtarretavaid ja kohutavaid tegusid, ning inimesed talle järgnesid mõtlematult hurraaga nagu lemmingud. On ju teada fakt, et inimmassi IQ tase on madalam kui massi keskmine matemaatiline IQ. Ning massikultuuri näol ei ole tegemist millegi muuga kui ühe suure inimmassiga, mis küll reeglina ei puutu üksteisega kokku suurel staadionil (kui välja arvata Robbie Williamsi kontserdid), kuid mis sellegipoolest mõjutab oma liikmeid, ning mille kohta kehtivad samasugused massipsühholoogia reeglid.
Mis on siis halba selles, et me joome cocacolat ja kuulame Sony pleierit? Kaks asja. Esiteks see, et me oleme oma vajaduste orjad. Me teenime raha selleks, et kulutada raha. Mida rohkem on vajadusi, seda rohkem on vaja raha, et neid vajadusi rahuldada. Ning see raha, mis me teenime endale (tehes tööd, millest saab reeglina kasu keegi sealt "eliidist"), läheb tegelikult ikkagi lõpuks tagasi sinna kust ta tuli. Rikkad saavad rikkamaks, vaesed vaesemaks. Selles seisneb turumajandusliku maailma essents. Tarbimisühiskonna üks põhiprobleeme tegelikult seisneb selles, et inimesed peavad kogu aeg rohkem tarbima, rikkad peavad kogu aeg rikkamaks saama, ning seetõttu mõtlevad välja erinevaid viise, kuidas inimesed hakkaksid rohkem tarbima jne. Kõige hullem on see, et antud skeem mõjub katastroofiliselt meie elukeskkonnale. Majandus ei ole tegutsemine piiratud resurssidega maailmas. Piiratud on nõrk sõna. Meie maailma ressursid on lõplikud. Ning kui tarbimine kogu aeg kasvab ekspotentsiaalselt (olemasolevale tarbijaskonnale uute vajaduste välja mõtlemisega ning tarbijaskonna laiendamisega), siis lõpuks saabub aeg, kus kõik on ära tarbitud. Ressursid on otsas.
Tänaseks kõik. On vaja muude asjadega tegelema hakata. Läksin teemaga pisut kaugele, kuid point, mida ma alguses öelda tahtsin, oli see, et kui siin läänemaailm räägib rünnakutest "vaba maailma" vastu ning misiganes, siis on tegu lihtlabase propagandaga. Kui represseeritud ründavad represseerijaid siis kuidas saab olla tegu rünnakuga vaba maailma vastu? Selline sõnakasutus devalveerib tegelikult antud mõistete sisu ning lõpuks muutuvad demokraatia ning vaba maailm samasugusteks sõnakõlksudeks, nagu nad seda olid nõukogude ajal. Tasub hoida silmad lahti - pole välistatud, et meie silme ees laotub lahti demokraatliku maailma allakäik. Propaganda on alati olnud heaks vahendiks enda puuduste varjamisel. Isegi ainuõigeks vahendiks.
Kommentaarid teretulnud valts@local.ee
Iisrael kutsus vaba maailma ühinema
Keerulised on praegu need ilmaolud. Mis on see "vaba maailm"? Mis on enam üldse järgi jäänud demokraatiast? Ja kas demokraatiat on üldse kunagi olnud? Alustaksime ehk sellest, et vaatleme terrorismi olemust. Terrorism ei ole reeglina hullumeelsete maniakkide soov hävitada elu siin maa peal (erandeid võib leida näiteks ameerikast, kus koolilapsed aeg-ajalt reaalelu-matrixit mängivad või paremäärmuslased õhivad administratiivhooneid hävinguesteetilistel eesmärkidel), tegemist on ühe sõjapidamiseviisiga. Ka sõdu ei peeta ilmaasjata - alati on tegu kellegi huvide konfliktiga. Terrorismi olemuseks on võitlus ülekaaluka vastase vastu. Kuidas võidelda vastasega, keda sa avatud väljal ei saa ette võtta? Niisiis on tegemist sissisõja äärmusliku vormiga. Ning üsna kindlaks reegliks võib pidada seda, et terrorism on suunatud tugevama kultuuri vastu, kes on teinud midagi nõrgemale kultuurile. Võtame näiteks Iirimaa-probleemi. Tõsi, viimasel ajal on seal asi märksa rahulikum, kuid tegu on ideaalse näitega. Kui vaadata geograafilist kaarti, siis Põhja-Iirimaa on kõike muud, kui Inglismaa õigusjärgne osa. Tegu on osaga Iirimaast, mida kontrollib Inglismaa. Kui nüüd tuua mängu ka religioossed erinevused kahe kultuuri vahel, siis ongi meil olemas suurepärane huvide konflikt. Tõsi, peale EL-ga liitumist on need asjad märksa tähtsusematuteks muutnud. Ameerika Ühendriigid, kes näikse olevat viimasel ajal kõikide terroristide meelisobjekt ei ole loomulikult mingisugune suur metseen, tegu on täiesti ehtsa imperialistliku riigiga, kelle imerialism ei seisne küll niivõrd poliitilises vallutamises, kuivõrd just majanduslikus imperialismis. Tänu CocaColale ja Macdonaldsile on suur osa maailmast juba majanduslikult anastatud. Ja tänu hollywoodi filmidele ning popmuusikale on suur osa maailmast ka kultuuriliselt juba anastatud. Kuna aga ameeriklaste kultuuriline väärtussüsteem on kapitaalselt erinev islami väärtussüsteemist, siis on täiesti loomulik, et islamimaailm ei lase ennast päris niisama anastada. Ning vaadates nüüd viimase paari päeva sündmusi näeme, et ka Hispaania on teinud oma osa selleks, et kedagi välja vihastada. Lihtne oleks mõelda, et tegu oli baski terroristidega (siiski tundub, et ebatõenäoline). On ju Hispaania suurema õigust kasutades võtnud enda kontrolli alla jupikese maad, kus elav kultuur on totaalselt erinev nende enda omast. Peame meeles, et baskide ja hispaania suhe ei ole sama, mis on eestlaste ja võrokate suhe, pigem on olukord sarnane Nõukogude Liidu ning Baltimaade kunagise olukorraga. Niisiis on baski separatistide vabaduseiha minu meelest täiesti mõistetav. Ning nüüd jõuame ka pärast pikka juttu asja mõtteni. Kui 1968-ndal aastal toimus Tsehhoslovakkias ülestõus, mis NLiidu poolt julmalt maha suruti, siis olid NLiidu propagandamootorid varmad tituleerimaks seda imperialistliku seemne hävitamiseks ning rünnakuks kodumaa ning "vaba maailma" vastu. Ülestõusjad olid pahad, nad tuligi hävitada. Kui balti riigid oleksid korraldanud nõukogude-ajal pommirünnaku moskvale, oleks selle kohta sama moodi öeldud, et tegu on rünnakuga õilsa ja vaba isamaa vastu.
Terroristide tituleerimine kui oht "vabale maailmale" ei ole midagi muud kui lihtne propagandatrikk. Vaba maailm ning demokraatia on kõrged väärtused, mille taha saab pugeda, et põhjendada oma anastajalikku käitumist. Sest küsime nüüd endalt - kas ainult see fakt, et ma saan süüa mäkis burgereid ning vaadata telekast Jenna Jamesoniga ameerika pornofilme, muudab minu maailma vabaks? Kas islamistlikud riigid on millegi polest vähem vabamad kui meie demokraatlik globaalne hegemoonia? Kas kontroll meie kui inimeste üle on läänemaailmas millegi polest nõrgem kui ta on seda näiteks islamimaailmas? Kui nüüd hakata rääkima midagi demokraatiast ning sellest, kuidas võim on meie maailmas inimeste käes, siis vaatame seda asja nii, nagu ta on.
1. Kas võim tõesti on rahva käes?
Kes saavad demokraatlikus riigis valituks? Kindlasti ei ole igalühel seda võimalust. Valituks võivad saada vaid need, kellel on raha, et läbi viia valimiskampaania. Juba see fakt sõelub välja üheksa inimest kümnest. Kuidas seejärel toimub riigi valitsemine? Väga lihtsalt - antud valitud eliit teostab oma nägemust riigi valitsemisest. Igal juhul valitseb eliit. Osalusdemokraatia on üliharv nähtus. Rahva roll riigi valitsemises sõltub vaid sellest, et nemad on see juhuslik faktor, mis otsustab, milline eliit täpselt valitsema hakkab. Tihtipeale ei pruugi sellel valikul olla reaalse heaoluga mingit pistmist.
2. Kas meie maailm on vabam kui on seda islamimaailm? Või kasvõi - kas meie maailm on vabam, kui oli seda Nõukogude Liit?
Meid ei kontrollita mitte püsside ja hirmu abil. Need kontrollivahendid on ebaefektiivsed, kuna ei loo illusiooni vabast valikust. Sellegipoolest pole me vabad inimesed. Meid mõjutatakse propaganda abil, mis tuleb meediavahenditest. Meid mõjutatakse ülivõimsate majanduslike instanside poolt. Meid mõjutatakse vajaduste abil - luues kogu aeg uusi vajadusi ning pakkudes võimalusi rahuldamaks olemasolevaid. Me oleme sõltuvuses nendest vajadustest, mis meile loodud on. Me peame helistama Nokia või SE mobiiltelefoniga, me peame jooma cocacolat, me peame kandma Versace teksaseid. Hoolimata sellest, et meid ei sunnita neid asju tegema püssi ähvardusel, on meis siiski olemas see sundus. Tegu on masside psühholoogiaga. Kui kõik teevad nii, siis ei saa see ju halb olla. Tegu on sellesama nähtusega, mida võis väga ilmekalt näha natsi-saksamaal, kui suur juht kutsus inimesi üles tegema verdtarretavaid ja kohutavaid tegusid, ning inimesed talle järgnesid mõtlematult hurraaga nagu lemmingud. On ju teada fakt, et inimmassi IQ tase on madalam kui massi keskmine matemaatiline IQ. Ning massikultuuri näol ei ole tegemist millegi muuga kui ühe suure inimmassiga, mis küll reeglina ei puutu üksteisega kokku suurel staadionil (kui välja arvata Robbie Williamsi kontserdid), kuid mis sellegipoolest mõjutab oma liikmeid, ning mille kohta kehtivad samasugused massipsühholoogia reeglid.
Mis on siis halba selles, et me joome cocacolat ja kuulame Sony pleierit? Kaks asja. Esiteks see, et me oleme oma vajaduste orjad. Me teenime raha selleks, et kulutada raha. Mida rohkem on vajadusi, seda rohkem on vaja raha, et neid vajadusi rahuldada. Ning see raha, mis me teenime endale (tehes tööd, millest saab reeglina kasu keegi sealt "eliidist"), läheb tegelikult ikkagi lõpuks tagasi sinna kust ta tuli. Rikkad saavad rikkamaks, vaesed vaesemaks. Selles seisneb turumajandusliku maailma essents. Tarbimisühiskonna üks põhiprobleeme tegelikult seisneb selles, et inimesed peavad kogu aeg rohkem tarbima, rikkad peavad kogu aeg rikkamaks saama, ning seetõttu mõtlevad välja erinevaid viise, kuidas inimesed hakkaksid rohkem tarbima jne. Kõige hullem on see, et antud skeem mõjub katastroofiliselt meie elukeskkonnale. Majandus ei ole tegutsemine piiratud resurssidega maailmas. Piiratud on nõrk sõna. Meie maailma ressursid on lõplikud. Ning kui tarbimine kogu aeg kasvab ekspotentsiaalselt (olemasolevale tarbijaskonnale uute vajaduste välja mõtlemisega ning tarbijaskonna laiendamisega), siis lõpuks saabub aeg, kus kõik on ära tarbitud. Ressursid on otsas.
Tänaseks kõik. On vaja muude asjadega tegelema hakata. Läksin teemaga pisut kaugele, kuid point, mida ma alguses öelda tahtsin, oli see, et kui siin läänemaailm räägib rünnakutest "vaba maailma" vastu ning misiganes, siis on tegu lihtlabase propagandaga. Kui represseeritud ründavad represseerijaid siis kuidas saab olla tegu rünnakuga vaba maailma vastu? Selline sõnakasutus devalveerib tegelikult antud mõistete sisu ning lõpuks muutuvad demokraatia ning vaba maailm samasugusteks sõnakõlksudeks, nagu nad seda olid nõukogude ajal. Tasub hoida silmad lahti - pole välistatud, et meie silme ees laotub lahti demokraatliku maailma allakäik. Propaganda on alati olnud heaks vahendiks enda puuduste varjamisel. Isegi ainuõigeks vahendiks.
Kommentaarid teretulnud valts@local.ee
