Koeranäitusel osalemine võimaluse suhelda teiste njuufaomanikega ning saada kohtunikult kui asjatundjalt hinnang, kuivõrd sinu njuufa sarnaneb ideaalse newfoundlandi koeraga, keda tegelikult eksisteeri, kuid keda kirjeldab Rahvusvahelises Künoloogiaföderatsioonis (FCI) kinnitatud newfoundlandi koera tõustandard. Samuti on vanemate näitusehinne nõutav pesakonna registreerimiseks Kennelliidus.

Ametlikud koeranäitused jagunevad rahvusvahelisteks, rahvuslikeks kõigi tõugude näituseks, ühe või kahe rühma erinäituseks, kvoodinäituseks või tõu erinäituseks.

Rahvusvahelistel näitustel võistlevad koerad rahvusvahelistele sertifikaatidele (CACIB), mis on eelduseks rahvusvaheliseks tshempioniks (INT CH) saamisel.

Kõigil rahvuslikel näitustel võistlevad koerad sertifikaatidele (SERT), mis on eelduseks rahvuslikuks tshempioniks (näiteks EST CH) saamisel.

Rühma erinäitus korraldatakse mingisse FCI rühma kuuluvatele koeratõugudele, näiteks II rühm - pintsheri ja shnautseri tüüpi koerad, molossi tüüpi koerad ja shveitsi karjakoerad.

Kvoodinäituse korraldab tõuühing või klubi oma huvisfääris olevatele tõugudele, mis ei tohi olla rohkem kui kahes FCI rühmas.

Tõu erinäituse korraldatakse tõuühingu või klubi alla kuuluvatele koeratõugudele, näiteks newfoundlandi koertele. 

Kõigile ametlikele koeranäitusele tuleb eelnevalt kirjalikult registreerida. Üldjuhul lõppeb registreerimine kõikide tõugude näitustele kuu aega ja erinäitustele kaks nädalat enne näitust. Mida varem registreerida, seda odavam on tavaliselt näitusemaks. Samas tasub enne registreerimist vaadata, kas koer on ikka n.ö. tippvormis -  kas koer ei ole just paksu aluskarva maha ajanud või on tal juhtunud mõni trauma, mis sunnib näiteks koera lonkama ega lase teda seetõttu näitusel korralikult hinnata. 

Registreerimiseks tuleb täita kirjalik registreerimisleht, mida saab Eesti Kennelliidu büroost, piirkondlikest klubidest või Internetist (näiteks Eesti Kennelliidu koduleheküljelt).

Registreerimisleht tuleb saata näitust korraldavale organisatsioonile ning tavaliselt tuleb sellele lisada maksekorralduse koopia registreerimismaksu tasumise kohta ning tõutunnistuse koopia. Kõikide tõugude ja rühma erinäitustele saab registreerida ka Eesti Kennelliidu büroos (Tallinnas Siili 21-100) ja tavaliselt ka piirkondlikes klubides, kus võetakse registreerimismakse vastu sularahas.

Tavaliselt saadetakse näitusele registreerunutele osalejanumbrid ning täpsem info näituse koha, ajakava ning vaktsineerimisnõuete kohta postiga koeraomaniku näidatud aadressil.

Teavet näituste kohta saad Eesti Kennelliidust või Newfoundlandi Koerte ja Landseeride Tõuühingust.

Näitusel ei pea koer oskama kes-teab-mis imetrikke. Piisab, kui ta suudab korralikult rihma otsas kõndida, paigal seista ning lubab kohtunikul end katsuda ja hambaid vaadata. Kui aga koer hüppab näituseringis handleri ehk koera esitaja najale, keeldub seismast või ei lase hambaid vaadata, ei saa kohtunik koera hinnata ning tulemiseks on tavaliselt hinne EVH, millega võistlust jätkata ei saa.

Seetõttu tuleks juba kutsikaeas hakata koera harjutama hammaste vaatamise, kõrvalkäimise ning seisuasendi parandamisega. Küsi oma kutsika kasvatajalt või Newfoundlandi Koerte Tõuühingust nõu, kuidas koera hammaste vaatamisega harjutada või millist näituseseisu koerale õpetada. Samuti maksaks koera harjutada rahva- ja koerarohkete paikadega. 

Enne näitusele minekut tuleb koer pesta ja seejärel kammides-kraasides kuivaks föönitada.

Kasuta koera pesemisel alati koerashampooni, mida müüakse lemmikloomatarvete kauplustes ja koeranäitustel. Kindlasti ei tohi koera pesta inimesele mõeldud shampooniga, sest inimese naha PH-tase pole sama, mis koeral. Võid kasutada ka koertele mõeldud karvapalsamit, mis muudab pärast pesemist kammimise-kraasimise lihtsamaks.

Pärast pesemist tuleb njuufa karvkate kammides-kraasides fööniga kuivatada. Fööniga kuivatamine on vajalik seepärast, et njuufal on kahekordne kasukas, kus niiskuskindla pealiskarva all asub paks villane aluskarv. Kui ujudes märgub njuufa aluskarv vähem, siis korralikult pestes saab ta läbimärjaks ning niiskuskindel pealiskarv takistab aluskarval kuivamist, mis omakorda võib põhjustada naha haudumist. Samuti jääb karv föönitamisel tunduvalt kohevam ja ilusam.

Pärast föönitamisest korrastatakse pikad kõrva- ja jalakarvad kääridega.

Enne näitust tuleks aegsasti kontrollida, kas näitusepäevaks ei ole koera vaktsineerimisest möödunud rohkem kui aasta. Kui tegemist on esimese vaktsineerimisega või kui vaktsineerimisest on möödunud rohkem kui aasta, peab vaktsineerimine olema tehtud vähemalt 30 päeva enne näitust.

Näitusele peaksid kaasa võtma:

• Koera
• Kaelaketi
• Pikema jalutusrihma
• Lühema ja peenema näituserihma
• Osalejanumbri
• Tõutunnistuse
• Tervisekaardi või mõne muu vaktsineerimist kinnitava dokumendi
• Koera joogikausi ja soovitavalt ka joogivee
• Kammi
• Kraasi
• Käärid
• Soovitavalt mõned maiused koerale

Enne näitusepaigale minekut jaluta koeraga. Drive-in näituse korral saabu näitusepaigale umbes tund enne koera hindamist, et jõuaksite mõlemad näitusemeluga kohaneda. Näitusplatsile või -hoonesse sisenemisel tuleb läbida veterinaarkontroll, kus tuleb esitada tervisekaart, osalejanumber ja vahel ka tõutunnistus. Loomaarst vaatab tervisekaardist, kas vaktsineerimisnõuded on täidetud, ning lööb siis osalejanumbrile templi veterinaarkontrolli läbimise kohta.

Seejärel vaata kojusaadetud näituseinfost, millises ringis sinu koera hinnatakse, ning mine juba aegsasti ringi juurde, sest hilinejaid ringi ei lubata. Samuti on soovitav osta näitusekataloog, kust näed, kes peale sinu koera veel võistlevad ja millises järjekorras neid hinnatakse.

Näituseringi ääres on sul aega anda viimane koerale lihv. Uuesti maksab üle kraasida kohevad “püksid” esi- ja tagakäppadel, samuti rind, kõrvad ning pea. Kraasimise järel veendu, kas kõrvakarvad on ilusti korrastatud või tuleb neid veel kääridega veidi ühtlustada. 

Ära kunagi mine näituseringi just lamamast tõusnud koeraga, sest newfoundlandi koera kehakaal on suur ning külmade liigestega ei pruugi ta sugugi joosta nii loomulikult kui tavaliselt. Seetõttu alusta umbes 10-15 minutit enne näituseringi minekut soojendust - esmalt jaluta rahulikult koeraga, seejärel pane ta vähemalt korra näituseseisu ning siis jookse temaga natuke rihma otsas.

Beebiklass 4-6 kuud - mitteametlik, ei ole igal näitusel.

Kutsikaklass 6-9 kuud - mitteametlik, koerad kuid võistlevad Tõu Parima Kutsika nimetusele. 

Juunioriklass 9-15 kuud - koerad võistlevad SERT-ile ja Tõu Parima nimetusele. 

Noorteklass 15-24 kuud - koerad võistlevad SERT-ile, Tõu Parima nimetusele ja rahvusvahelisel näitusel CACIB-ile.

Avaklass alates 2 aastast -  koerad võistlevad SERT-ile, Tõu Parima nimetusele ja rahvusvahelisel näitusel CACIB-ile.

Veteraniklass üle 7 aasta - koerad võistlevad SERT-ile, Tõu Parima nimetusele ja Tõu Parima Veterani nimetusele.

Kasutusklass 15 kuud ja vanemad - vajalikud tõuomaste töökatsete tulemused. Võistlevad SERT-ile, Tõu Parima nimetusele ja rahvusvahelisel näitusel CACIB-ile. 

Kasvatajaklass - võistlevad kasvatajad 4 kasvandikuga, kes peavad olema pärit vähemalt kahest erinevast vanemate kombinatsioonist ja saavutanud hinde 1 samal näitusel. Valitakse tõu parim kasvatajaklass.

Järglasteklass - neli aretusisase või -emase järglast vähemalt kahest erinevast vanemate kombinatsioonist, neil peab olema samalt näituselt hinne 1. Valitakse tõu parim järglasteklass.

Koerte hindamise järel annavad ringikorraldajad koerteomanikele lindid, mille värvid näitavad hindamistulemusi. Eestis on värvide tähendus järgmine:

Hinne 1 - punane lint - üldmulje järgi eriti hea koer, kelle välimiku head küljed on nii suured ja vead nii väikesed, et ta tunnistatakse oma tõu eriti heaks esindajaks.

Hinne 2 - sinine lint - üldmulje järgi hea koer, kellel pole selliseid selgeid konstitutsiooni- ja välimikuvigu, mis takistaksid tema tunnistamist oma tõu heaks esindajaks.

Hinne 3 - kollane lint - üldmulje järgi rahuldav koer, kelle konstitutsiooni- ja välimikuvead ning puudused pole nii suured, et ta tuleks tunnistada oma tõu alaväärtuslikuks esindajaks.

Hinne 0 - hall lint - antakse koerale, kellel on standardivastaseid vigu ja puudusi tüübis, konstitutsioonis või iseloomus, mistõttu koer ei ole oma tõu täisväärtuslik esindaja. Kohtunik on leidnud koeras vea, mis on tõustandardi järgi "diskvalifitseeriv" (näiteks njuufade puhul halb iseloom, üle- või alahambumine, mustal või pruunil koeral peale valge teist värvi märgised, kõik teised värvused peale musta, musta-valge või pruuni ning isastel koertel normaalsed munandid).

EVH (ei või hinnata) - pruun lint - kohtunik ei suuda otsustada, millise hinde vääriline koer on. Seda võib kasutada ainult koera puhul, kes on ajutiselt kas välimiku, liikumisviisi, harjumatuse, kohanematuse või kuulekuse poolest niisugune, et kohtunik ei saa anda talle hinnet. Näiteks võib sellise hinde saada koer, kes lonkab või ei suuda ringis korralikult joosta ja seista või ei luba hambaid endal vaadata.

SK (sertifikaadikandidaat) - roosa lint ja rosett - antakse koerale, kes on hindamise hetkel üldmulje järgi suurepärane ja konstitutsioonilt nii veatu, et ta arvatakse tõu parima nimetuse pretendendiks.

EAH (eriauhind) - lilla lint ja rosett - võib anda juuniori ja veterani võistlusklassis, kui koer on väärt enamat kui hinne 1, kuid ei ole sertifikaadikandidaadi (SK) tiitli vääriline. Võib anda esimesele kutsikale.

SERT (sertifikaat) - sini-must-valgerosett

TP (Tõu Parim) - punane-kollane rosett

VSP (Vastassugupoole Parim) - valge-roheline rosett

Reserv-CACIB - oranzh rosett

CACIB - valge rosett

Rosetiga kaasneb ka rosetikaart, kuhu kohtunik on andnud allkirja.

Näituseringis hinnatakse esmalt hindamisklasse eraldi alustades kõige noorematest (kutsikaklass) ja lõpetades vanimatega (veteraniklass). Esmalt hinnatakse klasside kaupa isased ja seejärel emased koerad. 

Ühe klassi ühesoolised koerad lähevad ringi osalemisnumbrite järjekorras. Kohtunik vaatab kõik koerad ükshaaval üle. Ta kontrollib hambaid ja koera kehaehitust. Siis näidatakse kohtunikule koera liikumist eest-, tagant- ja kõrvalvaatest. Näituseringis liigutakse vastupäeva ja koer peab kõndima vasakul. Lõpuks pannakse koer näituseseisu ja kohtunik annab koerale kirjaliku iseloomustuse. Koera seisma panemisel tuleb jälgida, et koera esitaja ei jääks mingil juhul kohtuniku ja koera vahele. Kui aga kohtunik liigub ümber koera, peab seda tegema ka handler.

Kõik ringis osalenud koerad, kes on saanud punasest erinevat värvi lindi, saavad kätte kirjelduslehe ning nende osalemine näituseringis on selleks näituseks lõppenud.

Kirjelduslehelt saad teada, miks ei hinnanud kohtunik sinu koera hindega 1. Ebaõnnestumisi ei tasu liialt tõsiselt võtta, sest kuigi hindamise aluseks on üks tõustandard, on igal kohtunikul oma nägemus sellest koeratõust ning seetõttu on hindamine ikkagi subjektiivne.

Hinde 1 saanud koertele tuleb punane lint kinnitada näituserihma külge ning need koerad jätkavad juba võistlusklassis.

Igas hindamisklassis valib viis parimat koera ja määrab nende järjestuse I-V kohani. Kohti tähistavad samuti eri värvi lindid:

1 koht - punane lint

2 koht - sinine lint

3 koht - kollane lint

4 koht - tumeroheline lint

5 koht - heleroheline lint

Sobivatele koertele annab kohtunik ka SK lindi ja roseti. SK saanud koerad jätkavad võistlust parima emase ja parima isase tiitlile, parim isane ja parim emane saavad omakorda SERT-i. Kui rahvusvahelisel näitusel peab kohtunik parimaks isaseks ja parimaks emaseks hinnatud koeri rahvusvahelise tshempioni tiitli vääriliseks, siis annab neile kummalegi CACIB-i ja teiseks tulnud koerale Reserv-CACIB-i. Parim isane ja parim emane võistlevad omakorda Tõu Parima
(TP) tiitlile, teiseks tulnud koer saab Vastassugupoole Parima tiitli. TP jätkab rühmavõistluses ja selle võitja näituse kauneima koera valimisel ehk Best In Show`l (BIS). Kutsikaklassis selgitatakse Tõu Parim Kutsikas ja Vastassugupoole Parim Kutsikas, veteraniklassis aga Tõu Parim Veteran.

Sertifikaati ei saa vastu võtta, kui koer on juba Eesti tshempion, kui tal on juba sertifikaat Eestist samalt kohtunikult või kui tal on juba kaks sertifikaati ning ta on alla 2-aastane. Sellisel juhul siirdub sertifikaat edasi parima isase ja parima emase võistlusel järgmise koha saanud koerale, kellel on õigus SERT-i vastu võtta, kuid seda ainult kuni V koha saanud koerale. Kui kellelgi I-V koha saanud koertest pole õigust SERT-i vastu võtta, jääb see välja andmata.

CACIB-i omistamisel ei kontrolli kohtunik, kas koeral on seda õigus vastu võtta. Kontroll tehakse enne CACIB-i kinnituse saatmist koeraomanikule ning kui ilmneb, et koeral pole seda õigust vastu võtta, omistatakse see automaatselt Reserv-CACIB-ile esitatud koerale.

Eesti tshempioni tiitli (EST CH) saamiseks on vaja koguda kolm sertifikaati kolmelt eri kohtunikult ning üks neist tuleb newfoundlandi koerte puhul saada avaklassis. Tshempionitiitli kinnitamiseks on vaja esitada vastav taotlus Eesti Kennelliidule ning tasuda tiitli kinnitamise lõiv. 

Rahvusvaheliseks tshempioniks (INT CH) saamiseks tuleb koguda neli CACIB-it eri kohtunikelt kolmest eri riigist.