Ameerika dessantvägede ohvitser viib läbi noorsõdurite õppust:

"Pidage meeles, et ka venelastel on õhudessantväed. Üks selline dessantväelane tuleb toime kolme teiesugusega. Neil on ka meredessantväed. kus teeniv dessantväelane tuleb toime viie teiesugusega. Ja veel raiuge endale pähe, et peale eelmainitute on venelastel veel mingisugune stroibat milles teenivad sellised metslased, et neile isegi relvi kätte ei anta."

 

 

"Reamees Ivanov, miks te olete jätnud oma saapad puhastamata?" käratab seersant.

"Pole teie asi!"

"Mida-a-a?!" ja seersant virutab reamehele tulise vastu vahtimist.

"Miks saapad on puhastamata?" karjub seersant veel kord.

"Saapamääret ei ole."

"Pole minu asi!"

"Seda ma ju teile ennist ütlesingi."

 

 

"Reamees Nahimovits, teil tuleb kaevata kümne meetri pikkune kraav!"

"Ainult sel juhul, kui annate mulle mootoriga labida."

"Kus te olete näinud mootoriga labidat?"

"Aga kus te olete näinud labidaga juuti?"

 

 

"Seisa! Ma lasen!"

"Seisan."

"Lasen."

 

 

Veltveebel läks laupäeva hommikul kalale. Mees istus jõekaldale maha, avas ussikarbi ja käratas:

"Vajan üht vabatahtlikku! Kaks sammu ette!"

 

 

"Täna hakkame saksikis roomama!" teatab veltveebel sõduritele õppeväljakul.

"Härra veltveebel, mitte saksikis vaid siksakis!" hüüab keegi rivist.

"Nagu ma teile ütlesin, nii ka roomate!!"

 

 

Sõjaväes on kõik kohustused rangelt ära määratud.

Kõik väiksema aukraadiga ohvitserid, kaasa arvatud vanemleitnandid, peavad oskama iseseisvalt töötada ja otsustada.

Kapten peab oskama tööd organiseerida.

Major peab teadma, kus ja mida tehakse.

Alampolkovnik peab oskama ette kanda, kus ja mida tehakse.

Polkovnik peab iseseisvalt leidma koha dokumendil, kuhu ta alla peab kirjutama.

Kindral peab oskama iseseisvalt panna oma allkirja sellesse kohta paberil, mis talle ette näidatakse.

 

 

Enne lahingut jalutab eesliinil olevate sõjameeste juurest läbi väeosa kaplan ja näeb üht sõdurit palvetamas. Kaplan hiilib ligemale, et kuulda millega palvetaja kõigevägevama poole pöördub ja kuuleb järgmist:

"Suur ja õiglane jumal, tee nii, et nende pihta, kes rohkem raha saavad, ka rohkem tulistatakse."

 

 

Diviis ületab õppustel veetõket.

"Kas jõe ületamisel isikkoosseisu juures inimkaotusi oli?" küsib inspekteeriv kindral väeosa komandörilt.

"Ei olnud. Tõsi küll, kui me eile õppusi ette valmistasime, siis kaks sidepataljoni meest jäid jõkke ja uppusid, kuid täna hommikul me traalisime nad jõest välja."

 

 

Postil seisva vahisõduri juurde tuleb major.

"Nimi?"

"Reamees Petrov!"

"Mitu sõdurit teie roodus on?"

"Kaheksakümmend!"

"Ja pataljonis?"

"Kolmsada!"

"Miks sa annad välja sõjasaladusi? Äkki ma olen hoopis spioon?"

Kostab lask ja major kukub.

"Sa vaata, kus on alles lurjus!" ütleb sõdur omaette, automaadile kaitseriivi peale klõpsatades.

 

 

Lipnik on joomise pärast seltsimeheliku kohtu ette tiritud.

"Miks te joote, lipnik?"

"Sellepärast, et on vedel. Kui oleks kõva, siis näriksin."

 

 

"Härra veltveebel, kui te poleks sõjaväes, kes te siis oleks?"

"Tuletõrjuja."

"Aga kui te poleks ka tuletõrjuja?"

"Sel juhul oleksin politseinik."

"Aga kui poleks politseinik?"

"Mida sa minust tüütad? Tööd ma nagunii ei teeks."

 

 

Rooduvanem viib läbi õppust automaadi materjaalosast.

"Nüüd aga öelge mulle, reamees Ivanov, millest on tehtud automaadi laesäär?"

"Puust, seltsimees vanem," teatab reamees Ivanov veendunult.

"Pole õige. Reamees Petrov, vastake teie."

"Minu arust ka puust," vastab Petrov ebakindlalt.

"Juba jälle pole teie jagu õppusteks ette valmistunud. Reamees Sidorov, võtke instruktsioon ja lugege meile leheküljelt 42 lõik 3 ette."

"Automaadi pära on valmistatud kõvast puust. Laesäär aga samast materjalist."

"Kas märkasite nüüd vahet?" küsib rooduvanem. "Siin on väga selgelt kirja pandud, et tegemist pole mitte puuga, vaid sellesama materjaliga."

 

 

"Reamees, miks te nii aeglaselt liikusite vaenlase positsioonide poole?"

"Vastased segasid."

"Aga miks te tagasi sealt nii kiiresti sibasite?"

"Vaenlased aitasid."

 

 

Ameerika ja vene kaitseministrid on kokku saanud.

"Kui meie teie pihta laseksime neutronpommi, siis hukkub teil kõik elav, kuid varandused jäävad alles," teatab ameeriklane.

"See on tühiasi," lööb venelane käega. "Kui meie saadame teile pataljonitäie lipnikke, siis on pärast kõik varandused kadunud ja elusolevused alles."

 

 

"Seltsimees sõdur - mul jääb selline mulje, et te olete liiga tark."

"Kes? Kas mina?"

"No ega ometi mitte mina!" möirgab lipnik.

 

 

Rooduvanem jagab sõduritele suitsuraha.

"Petrov!"

"Mina!"

"Viisteist, võta. Sidorov!"

"Mina!"

"Viisteist, võta. Summa!"

Ümberringi on vaikus.

"Summa! Kuhu see lollpea on kadunud? Ise saab kõigist rohkem, aga on nagu maa alla vajunud..."

 

 

"Härra lipnik, sinu juurde tuli naine."

"Mitte ´sinu´ vaid ´teie´," parandab sõduri ütlemist lipnik.

"Meie juures oli ta eile, töna tuli ta sinu juurde."

 

 

Kindral on sõjaväeosas kontrollkäigul.

"Kuidas teile süüa antakse?" küsib ta sõduritelt.

Sõdurid vaikivad - keegi ei lausu ühtegi sõna.

"Tuleb siis välja, et hästi?" küsib kindral.

"Välja tuleb küll hästi," vastab nüüd keegi sõdurite hulgast, "kuid sisse ei taha kuidagi minna."

 

 

Veebel on sõdurid üles rivistanud ja alustab teoreetilist õppust.

"Oletame, et seal üleval lendab lumiiniumist lennuk."

"Mitte lumiiniumist vaid alumiiniumist, härra veebel."

"Kes seda ütles!!?"

"Reamees Ivanov!"

"Asuge rivi ette! Pikali-püsti, pikali-püsti... Millest on siis lennuk tehtud?"

"Lumiiniumist..."

"Väga hea! Jätkame. Niisiis lendab lumiiniumist lennuk ja ja kannab tummapommi."

"Mitte tumma vaid tuuma."

"Kas jälle Ivanov? Astuge rivi ette! Pikali-püsti, pikali-püsti, pikali-püsti! Milline pomm on lennukis?"

"Tummapomm..."

"Niisiis lendab meie kohale ja viskab alla tummapommi. Mis on teie esimeseks ülesandeks?"

"Päästa härra veebel!"

"Kes ütles?"

"Reamees Ivanov."

"Reamees Ivanov rivi ette! Ülejäänud: pikali-püsti, pikali-püsti, pikali-püsti!"

 

 

Sõja ajal piiravad sakslased dzoti ümber.

"Venelane, anna alla!" karjuvad sakslased.

"Siin venelasi pole," vastatakse dzotist. "Kas usbekke võtate?"

 

 

Seersant viib läbi õppusi tankipolgu õpperoodus.

"Ivanov, roni tanki alla ja tõsta tank üles."

Ivanov ronib tanki alla, proovib, kuid ei jõua.

"Sidorov, roni tanki alla, aita tõsta!"

Pingutavad kahekesi, kuid ikka ei jõua.

"Ikka ei jõua, seltsimees seersant."

"Kogu jagu - tanki alla!"

Ronivad tanki alla, pingutavad, kuid tank ikka ei kerki.

"Ei jõua, seltsimees seersant."

"Pole midagi imestada - tank kaalub 40 tonni!"

 

 

Sõdur istub telkmantlil ja joonistab midagi.

"Mida sa siin teed?" küsib mööduv veltveebel.

"Näete, lugu selline, et pataljonikomandör käskis klubi jaoks pildi joonistada."

Veltveebel uurib veidi joonist ja noogutab siis arusaavalt:

"No-noh! Joonista, joonista... Mozart meil niisugune."

 

 

Kindral koostab endale alluvale ohvitserile iseloomustust.

"Polkovnik Taran on juba oma loomult võitleja. Kuni lõunasöögini võitleb ta näljaga ja pärast lõunasööki unega."

 

 

Leitnant palus sõduril köögist kruus vett tuua. Too ei viitsinud minna ja keeras kruusil põhja ülespidi ning kandis ette, et ei saa seda teha, kuna kruusil pole põhja all.

"Vahi kus temp!" imestas leitnant kruusi uurides. "Ja peale on keegi kaane pannud..."

 

 

"Vasja, mida sa siin vedeled?"

"Jäin oma väeosast maha."

"Kus su väeosa siis praegu on?"

"Surnuaial."

 

 

Politruk märkas, et reamees Ivanov enne pealetungile asumist lausa väriseb.

"Mis sa siin värised nagu viimane argpüks?" küsis politruk.

"Ega ma enda pärast värise. Ma värisen vaenlase pärast, kes ei tea, et vapper reamees Ivanov on valmis ükskõik milliseks kangelasteoks!"